Kuressaare kultuurikeskuse saalis 23.11 – 31.12.2019.
Näituse kuraator Erkki Juhandi.
Tunne Kelam on sündinud 1936. aastal, kasvanud Tallinnas. Lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo erialal, oli 1965-75 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia teaduslik toimetaja. Tunne Kelam on Eesti iseseisvuse taastajaid. Koostas 1972 kahe põrandaaluse rahvusliku rühmituse nimel memorandumi ÜROle, kus nõuti abi Eesti vabastamiseks nõukogude okupatsioonist, vahendas alates 1975 Läände informatsiooni inimõiguste rikkumistest Nõukogude Liidus, organiseeris mitteametlikke rahvuslikku meelsusega gruppe. 1988 Eesti esimese demokraatliku poliitilise erakonna – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaid (1993-95 esimees), EV kodanike komiteede liikumise (1989) juhte ning Eesti Kongressi täitevorgani Eesti Komitee esimees (1990-92). Aitas augustis 1991 saavutada Ülemnõukogu ja Eesti Komitee rahvuslikku kokkulepet, mille alusel Eesti iseseisvus taastati rahvusriigina. 1991-92 Põhiseaduse Assamblee liige, 1992-2005 Riigikogu liige (Isamaaliit); 1997-2003 Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees. Aastatel 2004-2019 Euroopa Parlamendi liige (Euroopa Rahvapartei fraktsioon).
Teda on on tunnustatud: 1996 – Pressisõbra tiitliga ; 2001 – Riigivapi II klassi teenetemärgiga; 2006- Riigivapi I klassi teenetemärgiga; 2006 – Robert Schumani nimelise diplomi ja medaliga; 2011- Tallinna Toomkoguduse Maarja medaliga; 2018 – Trumani ja Reagani nimelise Vabadusmedaliga.
Tunne Kelamilt on ilmunud isikuraamat „Tunne Kelam: Eluloointervjuu: Valik artikleid ja esinemisi“ (1999); „Tunne Kelam: Isamaa tõde hoieldes“ (2019); ülevaade „Alternatiivide kujundamine Eesti lähiajaloos“ (2008 ); fotoportreede raamat „Kaasrändureid vabaduse teel“ (2006); algatas koguteose „The Reunification of Europe“, mis ilmus Euroopa Rahvapartei toetusel ning sisaldab esmakordselt ühes köites kümne endise kommunismi all kannatanud maa lähiajaloo ülevaated (on koos Mart Laariga Eesti peatüki autor).
Tunne Kelami isa Peeter Sink oli vaimulik, kunstnik ja luuletaja; ema, Marje Sink toimis helilooja ja koorijuhina. Fotohuvi pärineb isalt, kes tegeles ka pildistamisega. Oma esimesed fotod tegi Tunne 10- aastasena fotokaameraga “Ljubitel”.
“Reisisin koos isaga palju mööda Eestit ja jälgisin, kuidas ta maalis ja pildistas – nii tekkis soodumus loodust vaadelda, ” meenutab Kelam. Loodusfotod hõlmavadki suurema osa tema töödest, mida on esitatud kuuel erineval näitusel. Kelam on koostanud ka fotonäituse “33 vaadet – Euroopa Parlament väljast ja seest”, mis pakub inimliku mõõtme Eestit esindava saadiku tegemistele ligi 800-liikmelises seadusandlikus kogus.
Kelami sõnul on fotokaamera eelkõige stiimul ja vahend, kuidas ümbritsevat elu tähelepanelikumalt tunnetada ja mõtestada. „Ehtne elutunnetus võrsub kahest allikast – võime imetleda ja olla tänulik“, ütleb Kelam. „Sageli avaldub olemise rikkalikkus, suurus ja põnevus elu kõige väiksemais ilminguis – pisitillukese putuka imeväärses konstruktsioonis, lainevirvenduses, puhkevas lilleõies, vana paadi põhjale kinnitunud merekarpides, härmas akna kristallides… Kunst pole mitte klõpsata ilusaid maastikke, vaid pigem selles, kas jäädvustatu tekitab mingi uudse taju, meeleolu, hetkelise aimu elu pinna-alustest sügavustest“. Kuressaares saab näha pilte kaunitest Eesti maastikest; iseäranes rohkesti on motiive Eesti saartelt, Viimsi poolsaarelt, Lahemaalt jm.
Näitus “Isamaa ilu hoieldes” jääb avatuks kuni 31. detsembrini 2019.
