Priidu Aavik (22. aprill 1905 Novgorod – 22. aprill 1991 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja kalurielu teemalised olustikumaalid. Ta on maalinud ka suuri figuraalkompositsioone, kuid paeluvamalt avaldub tema maalijatalent just etüüdides, maastikes ja mariinides.
Tulevane kunstnik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku üheksalapselise pere viienda lapsena. Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetajana. 1914 asus perekond Tallinna, 1917 koliti Hagerisse Maidla mõisa. Priidu Aavik õppis Hageri kihelkonnakoolis.
17-aastaselt kolis Aavik Tallinna, kus 1920 alustas oma kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1934 astus Aavik õppima Tartusse Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni 1938. Seejärel kolis ta tagasi Tallinna, kus asutas oma stuudio. 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama Pariisi, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.
Näitusedebüüt toimus Tartus 25. septembril 1938. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel. 1965. aasta suvel osales ta grupinäitusel koos kunstnike Lydia Starkopf-Mei, Lembit Tolli, Vive Tolli, Ilmar Torni, Voldemar Väli jt.
1941. aasta suvel mobiliseeriti Aavik Punaarmeesse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja Leningradi lähistel, hiljem siirdus Jaroslavli, kus oli üks Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi ning Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu üks asutajaid.
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1945 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktorina, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehe ja 1947–1948 Tallinna Kunstifondi esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik, 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.
„1963 viibis Priidu Aavik kalapüügi-laevastikuga Atlandil, eeskätt Norra merel, jäädvustades kalurite tööd ja mereolusid rohketes etüüdides ning joonistustel. Etüüdid kujutavad vahel ka lihtsalt merd või nähtud randu. Kiire teostuse juures on nad meisterlikud ning moodustavad omamoodi unikaalse tööde kogumi.“ (Mai Levin)
1962-1965 viibis Aavik kahel pikemal Atlandi ookeani retkel, kuuludes Tallinna kalalaevastiku baasi (esimene Põhja-Atlandil, teine lõunas, käidi ka Lääne-Aafrikas).
Suviti armastas Aavik maalida Prangli rannakalurite elu.
Nagu paljud teisedki pallaslased oli Aavikki võlutud Saaremaast, ta on jäädvustanud Lääne-Saaremaa maastikke 1940ndatel ja 1960ndatel (Atla küla maaliseeria jt ).
Saaremaaga sidus teda ka perekondlik suhe – tema naisevanemad elasid Kuressaares. Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome Trei õe Helmi Treiga.
Käesolev näitus annab väikese ülevaate Priidu Aaviku loomingu erinevatest etappidest, mille ühisnimetajaks võiks olla „Mehed Atlandilt ja rannavaated“.
Näitus on koostatud kahe kogu põhjal: joonistused ja visandid Tõnis Kipperi erakogust ja õlimaalid Saaremaa Muuseumi kogust.
Täname!
