(foto: Irina Mägi)
Laupäeval usutles Tõnis Kipper Kuressaare kultuurikeskuse saalis kohvik-klubi Rahva Lemmikud raames Heidi Hansot ning tema lapsi Uma Säsilit ja Hendrik Rajut. Ehk koguperesaate „Meie pere ja muud loomad“ kangelasi.
Tõsi, viimased kaks just väga jutukaks ei osutunud, aga ega Tõnise küsimusedki olnud lihtsate killast. Sissejuhatuseks ja vahepaladena näidati klippe saatest. Saade rääkis sellest, kuidas Pajuvärava talu muutus elatavaks, kuidas tuli veevärk tallu jne… Ja mitte ainult. Peale majanduslike ja korralduslike plaanide olid ka väikesed armsad sisevaated. Sellesse, kuidas Pajuvärava loomad ja inimesed omavahel hakkama said.
„Ma tahan, et siin oleks maaelu nagu siis, kui mina laps olin,“ jäi kõlama saatest, jäi kõlama usutlusest. Küsimusele, et miks mitte jätkata saatega, milleks piirduti vaid kahe hooajaga, vastas Heidi, et ring sai täis. Muidugi võiks jätkata, sest iga päev Pajuväraval on seiklus omaette ning hea oleks panna kaamera endale külge. Et otsestriimida kõike seal toimuvat.
Muuseas, laupäev oli Pajuväraval tähtis päev – nad said endale uue ahju. „See ahi oli asi, mida ma ootasin sinna majja kolimise päevast peale,“ märkis Heidi, „sest Pajuvärava on kõike muud kui soe maja.“
Pajuväravale kolimine ja sellest saate tegemine kvalifitseerub Heidi hinnangul nende saadete hulka, mida aeg-ajalt näitab Nat Geo kanal. Selline saade võiks vabalt joosta heaoluühiskonna riikide telekanalites. Lihtsalt selleks, et näidata, kuidas on võimalik elada. Heidi sõnul maja justkui ootas teda ja tema lapsi. Pajuvärava olnud müügis 6–7 aastat. Majaost võtnud aega vaid nädalakese. „See oli armastus esimesest silmapilgust,“ sõnas ta.
Heidi sõnul oli saatel „Meie pere ja muud loomad“ tohutu motiveeriv jõud – tuleb lihtsalt hakkama saada, sest mitte midagi muud ei jää üle. „See kõik paneb loovamalt mõtlema, kui sul on tempo peal. Ja inimesed elasid kaasa – see andis hullult jõudu,“ kõneles ta.
Heidi rääkis Tõnise palvel veidi lahti ka laste nimed. Uma Säsil – neist viimane on lihtsalt nii lahe ja eriline nimi, et Heidi sõna otseses mõttes krabas selle sõbra nina alt ära. Uma aga tähendab „oma“, ta on Indias jõu- ja armastuse jumalanna ja jaapani keeles tähendab uma lendavat hobust. Rajule aga pandi ristinimi ette – Henrik. Seda juhul, kui poiss peaks otsustama hiljem, et ta ei taha olla Raju.
Tõnis Kipper kutsus vestlusringi ka ema Lia, kes jagas oma kogemusi saate vaatamisest. Tema sõnul on tütar Heidi pigem isasse kui emasse. Motiveeritus ja väga suur pealehakkamine on meesliini pidi Heidisse jõudnud.
Muusikalist vahepala pakkusid vennad Rängid, kes esitasid nii päris oma laule kui ka teistelt muusikutelt.
Kohvik-klubi võttis otsad kokku lauluga „Mu koduke on tilluke“, mis päris hästi sobis nii tonaalsuselt kui sisuliselt kirjeldamaks elu Pajuväraval.
(“Pajuvärava – armastus esimesest silmapilgust“, Ene Kallas, Meie Maa, 31.10.2017)
Loe ka üritusele eelnenud artiklit: “Kohvik-klubis on Pajuvärava pere” (Ivika Laanet-Nuut, Meie Maa, 27.10.2017)
