fbpx

Peeter Sink’i maalinäitus „Taeva vari“

Peeter Sink’i maalinäitus „Taeva vari“

Alates 23. maist on Kuressaare Raegaleriis avatud  vaimuliku, maalikunstniku ja luuletaja, Peeter Sink`i  maalinäitus „Taeva vari“. Autor on sündinud 1902. aastal Pilistvere kihelkonnas ja surnud 31. mail 1957 Elvas.

Näitus tutvustab andeka ja mitmekülgse loovisiksuse pärandit maalikunstis. Peeter Sink`i  looming kannab 1920te ja 1930te aastate vaimse keskkonna märke. Ta on maalinud peamiselt maastikuvaateid: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel, keerukaid pilvemaastikke, Eesti külamotiive, aga ka Kaukaasia mägesid , eelistades sümbolistlikke motiive, mis on ajendanud ka paljusid tema luuletusi. Võib märgata mõjutusi Nikolai Roerichi vaimsusest, aga ka põhjamaiste rahvusromantiliste maalijate panteistlikust looduskäsitlusest, mis pole üllatav kui mõelda autori õpingutele ja hilisematele kontaktidele Soomes. Võib leida jälgi M.K. Ciurlionise ja Kristjan Raua müstitsismist ning Konrad Mägi koloriidieelistustest, ometi on Peeter Sink’i maalid isikupärased ja väga äratuntavad.

Peeter Sink sündis Viljandimaal, Pilistvere kihelkonnas taluomaniku peres. Ta lõpetas 1919.a. Tallinna Kunst-Tööstuskooli maalikunsti erialal Nikolai Triigi, Ants Laikmaa jt. juhendamisel. Osales vabatahtlikuna Vabadussõjas. Kogenud aastal 1920 usulist ärkamist, loobus Peeter Sink kunstniku karjäärist ning pühendus vaimulikule tööle. Maalimist harrastas ta muu tegevuse kõrval, esinedes oma töödega mitmel korral 1930te vabariiklikel kunstinäitustel. Tihe sõprus, kirjavahetus ja koostöö  sidus teda läbi aastate oma õpingukaaslase Eduard Viiraltiga, samuti Roman Nymaniga ja Günther Reindorffiga.

Peeter Sink`i  vaimulik tegevus oli väga mitmekülgne. Enne okupatsiooni andis Peeter Sink välja kolm luulekogu ning rohkesti vaimulikku noorsookirjandust, enamus tema enda illustreerituna. Aastast 1923 oli Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise CE (Christian Endeavour) reisisekretär ning 1926-1932 CE juht Eestis, seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretär. 1938 astus ta Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse. 1955-1957 oli Peeter Sink luterliku Elva koguduse hingekarjane, kuivõrd nõukogude ametivõimud ei lubanud teda juhtida kogudust kodulinnas Tallinnas.

Peeter Sink kunstnikuna lähtus nii Riigi Kunsttööstuskoolis omandatud juugendlikust stilisatsioonist kui ka 1920ndail levinud ja ositi ka 1930ndail eriti Leedu kunstis juurdunud dekoratiivsest art deco’st. Tema arvukad maastikuvaated, nii vähesed suuremad õlikompositsioonid, kui enam viljeldud guash- ja pastellmaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest lähtuvalt, ent ka nendes näiliselt pretensioonitutes töödes avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, tavatähendusest avaram maailmatunnetus ja kunstnikule nii sõnas kui visuaalses väljenduses omane poeesia. Täna hindavad asjatundjad Peeter Sinki loomingut Eesti kunstipärandis kontekstis oluliseks ja seda isikupäraselt rikastavaks. 2006 ilmus Jaan Klõsheiko kujundutud maaliloomingu ülevaade „Peeter Sink. Maalid. Paintings“.