fbpx

Ivar Kaasik “Saare naine”

Ivar Kaasik “Saare naine”

Näituse pidulik avamine on kolmapäeval, 22. juulil kell 16:00.Samal õhtupoolikul kell 17.00 Kuressaare keskväljakul kunstikolmapäev Ivar Kaasikuga „Kuidas maalida pilti?“ Maalitarbed kohapeal.

Ivar Kaasiku kolmas personaalnäitus Raegaleriis (varasemad 2002, 2017) on ajendatud saare naistest. Maalidel on kujutatud naisi nende igapäevases töökeskkonnas, avalikus ruumis kui ka looduses. Ei mingeid hinnanguid. Samal ajal pakuvad need teosed äratundmishetki ning inspireerivad vaatajat kõrvutama neid omaenda eluga. Esitatakse suur hulk erinevas formaadis maale, mis kujutavad tavalisi naisi: istumas, kuhugi minemas või midagi tegemas, tööpinkide taga töötvaid naisi, sekretäre, raamatupidajaid, poemüüjaid, tehasetöötajaid ja modelle.

Ivar Kaasik on sündinud 12. aprillil 1965 Kuressaares. Aastatel 1983-92 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias (tollal: Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis) arhitektuuri ja hiljem metallehistöö kateedris, seejärel töötas erinevates ametites – muuhulgas aastatel 1992–98 kullassepana Saksamaal. Alates 1999. aastast tegutseb Kaasik vabakutselise kunstnikuna.

Ivar Kaasik on esinenud alates 1988 näitustel Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Narvas, Kuresssaares, Amsterdamis, Berliinis, Bielefeldis, Coburgis, Dublinis, Göttingenis, Güterslohs, Halles, Kaplinnas, Kölnis, Londonis, Madriidis, Milaanos, Montrealis, Morezis, Moskvas, Münchenis, New Delhis, New Yorgis, Pariisis, Rio de Janeiros, Seattles, Seoulis, Taipehs, Tokios, Wuppertalis, Zürichis jm.

Videokunsti buumi ajal on ta Berliinis kunstirühmituse Tucholsky47 üks loojatest. Sinna koondus sõpruskond kunstnikke, nagu Emil Estee, Peter Panta, Igor Wrubel, Theodor Tiger, Ivo Schenkenberg, Kaspar Haus jt.

Maalija ja ehtekunstnikuna tuntud kunstnikku on pärjatud Pariisis maailmakuulsa kunstiauhinnaga Diamond International Award (1996). Pentagrammi-kujuline valgest ja kollasest kullast pross on kaunistatud 394 teemandiga, mille maksumuseks kujunes tollal 1,6 miljonit krooni. Ehe valmis koostöös Pforzheimi ja Düsseldorfi kullassepaateljeedega.

Kirjutajana on Kaasik väljendanud end paatost ja kunsti tavaarusaamu eiravas sõnaloomingus, autori poolt žanriliselt „miinimum- ja maksimumprogrammiks“ tituleeritud raamatus „ Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju.“(2011).

Ivar Kaasiku teosed on kuidagi mõistetamatud, tema tööd on kantud kui otsesest mittemõtlemistungist ja pealesunnitud mittekujuteldavast monoloogist, otsestest vihjetest ja ühesest tõlgendusvõimalustest. Inimeseks olemine on üks tema loomingu peateemasid. Seejuures ei takerdu pelgalt kunstnik siin ühiskondlike tellimuste ja ootuste pealispinda, vaid süveneb otse inimeseks olemise maailma. Kunstniku apropratsioonne iroonia ühes enneolematu kunstilise fenomeniga ja arusaamatu maalitehnikaga on kujundanud tema töödes ajaliku atmosfääri, mingi erilisusesse sumbunud kunstliku maailma.
Kaasiku loomingut ei ole kerge analüüsida, ammugi lahti seletada.

Kunstniku varasemaid töid on seostatud sürrealismiga ja saksa ekspressionismiga. Kaasiku lemmikaineseks on inimene. Ta maalide sisu on tihti autobiograafiline ning seostub lootuse, mälestuste kopeerimise ja tunnetel mängimisega.

Näitus jääb avatuks kuni 3. septembrini.