fbpx

Eerik Haamer

Eerik Haamer

16. veebruaril tähistatakse Kuressaares Pallase koolkonda kuuluva kunstniku Eerik Haameri 110. sünniaastapäeva

Avatakse suur ülevaatenäitus, kus eksponeeritakse Eerik Haameri töid Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Saaremaa Muuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi, Estonia Seltsi, Enn Kunila, Urmas Sõõrumaa ja paljude teiste kogudest.

Esmakordselt antakse välja Eerik Haameri nimeline kunstiauhind

Kuressaare linn ja Saaremaa Vallavalitsus annavad 2018. aastal esmakordselt välja Saaremaalt pärit silmapaistva kunstniku Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna.

Auhind koosneb stipendiumist ja spetsiaalselt kujundatud klaasist meenest, mille autor on klaasikunstnik Eeva Käsper.

Auhinna eesmärgiks on tunnustada Eesti kunstnike saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada Eerik Haameri mälestust. Kunstiauhind antakse üle Kuressaare raekoja saalis 16. veebruaril kell 16.00.

Kunstiauhinna žürii on tänaseks nelja  kandidaadi hulgast laureaadi välja valinud.

Näituse Kataloog

Lisaks kunstiauhinna välja andmisele ja näituse avamisele esitletakse ka näituse kataloogi.

96 lk sisaldab väärtuslikke väljavõtteid kunstniku kirjavahetusest pagulasperioodil, mida siiani ei ole publitseeritud. Haameri kirjades Rootsist kodumaale joonistuvad välja tema arvamised uue kodumaa suhtes ja tunded kaotatud isamaa vastu – tema kunsti- ja elufilosoofilised seisukohad. Kataloogis on reprodutseeritud kõik näitusetööd, mida täiendavad teoseid analüüsivad kuraatoritekstid.

Kataloogi autor kunstiteadlane Reeli Kõiv, kujundus graafik Urmas Viik.

Looming

Haameri eriline huvi inimese ja looduse vastu ilmnes juba esimestes töödes Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Nikolai Triigi õpilasena. Temaga ühel ajal õppisid seal veel Alfred Kongo, Eduard Rüga, Juhan Nõmmik jpt. Haamer paistis teiste hulgast silma oma heade kompositsioonikavanditega. Varakult hakati tähele panema ja tunnustama tema head joonistamisoskust. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks on Ruhnu saar.

Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. 1937. aastal omandas teose “Ruhnu kalurid” Kaunase Kunstimuuseum, “Kalasadamas” Budapesti Kunstimuuseum ning Rooma Kunstimuuseum ostis 1938. Haameri “Kammeljapüüdjad”. Tema selle perioodi loomingut iseloomustavad lisaks suvised Saaremaa maastikud ning saarlane oma igapäevategevuste juures.

1940. aastal maalis ta panoraamse maali “Saaremaa”, mis on maalitud Atla ja Karala motiividel. Kunstnik tegi selle töö venna Eugen Haameri projekteeritud Kuressaare Algkooli uue hoone tarbeks. Pannoo kuulub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsiooni.

Kodumaa perioodi inimese olemust ja saatust mõtestav looming on Eesti maalikunsti vaieldamatu klassika!

1954. aastal ilmus Torontos Eerik Haameri illustratsioonidega Kalevipoeg.

Rootsi perioodil maalis ta meenutuste ja mälestuste põhjal sageli kodumaa loodust ja inimesi.

Tema loomingu tuntumate maalide seas on “Pime”, “Noor ema”, “Perekond vees”, „Evakueeritavad“ jpt.