|
Nagu kogu Saaremaa on ka Kuressaare aastatuhandete ja aastasadade jooksul merest kerkinud. Ikka 20 sm saja aastaga. Brockhausi entsüklopeedia järgi asus Kuressaares juba 12. sajandil, enne kui saksa ja taani ristisõdijad Saaremaa vallutasid, sadam ja muinaslinnus. Kumb oli enne, kas sadam või linnus, seda ei tea keegi. Sadamakoht on aga aastasadade jooksul olnud ikka samas kohas, Tori abajas.

MEREST SÜNDINUD SAAR Kuressaare piiskopilinnuse ümber kasvav asula sai Riia linnaõigused Taani hertsog Magnuselt 1563.a. Läinud sajandi keskel kujunes Kuressaarest üle Euroopa tuntud kuurort. Kerkisid mudaravilad, Tori abaja kõrvale Ujula abajasse tekkis supelrand. Sajandeid suurtele kogedele randumispaika pakkunud Tori sadam jäi jahtide ja paatide sadamaks. Abajate lähedale lossiparki kerkisid Kuursaal ja kõlakoda, kus toimusid terve suve läbi kontserdid. Nüüd, 21.sajandil on taastatud nõukogude ajal hooletusse jäetud supelrand ja sadam. 
MEREKULTUURI HOIDEJA 1994 a. asutasid saarlased Saaremaa Merekultuuri Seltsi. Nagu seltsi nimi isegi ütleb on seltsi eesmärgiks merekultuuri säilitamine, taastamine ja edendamine. Kuressaare on mereline linn. Siin asub kaks sadamat – iidne Tori sadam ja tänapäevane Roomassaare sadam. Lähedal veel Nasva sadam. Kuressaares on sündinud ja elanud kaptenid, kes seilanud kaugetel meredel. Meri on pakkunud paljudele linnakodanikele tööd ja leiba. 1996. aastal tekkis Kuressaare Merekultuuri Seltsil mõte hakata pidama Kuressaares merepäevi. Mõte sai teoks tänu Kuressaare linna ja samanimelise valla toele 1997. a. Merepäevade ajaks sai augustikuu algus. 1997. aasta Kuressaare Merepäevad avati Nasva sadamas. Mereväekapten Tarmo Kõuts viskas Neptunile lepituseks vette soola. Kohal viibis Eesti Vabariigi peaminister Mart Siimann. Tallinn tõi sümboolsete mereväravatena Kuressaarde oma piirikivi. Toimus paadikonverents ja veesõidukite näitus. Kogu kolmepäevane pidu lõppes kalakontserdiga Kuressaare lossipargis Kuursaali ees ja ilutulestikuga Raekoja esisel linna keskväljakul. 

www.merepaevad.ee
|